Menu
Hea juht on õnneasi
Meie tegevjuht ja partner Kristiina Tukk rääkis Äripäeva Personaliuudistes lähemalt, kuidas olla hea juht ning millised on uued juhtimise väljakutsed.
Elame muutuste keskel, meid ümbritsevad uued ärimudelid, ebamugavustsoon on argipäev. Läbipõlemine.
Eesti ülikoolidega koostööd tehes olen märganud, et juhtimise õppeprogrammides ei ole pööratud suurt tähelepanu enese- ja inimeste juhtimisele.
See paneb mõtlema – õpime juhtima protsesse, ärimudeleid, müüki ja turundust, organisatsioone. Aga kõige olulisem – psühholoogia ja inimsuhted – on puudu. Alles hiljuti on hakatud küsima, miks see nii on ja äkki on midagi puudu?
Usun, et see, milline juht noorest inimesest kunagi saab, on õnneasi. Õnn seisneb selles, kes on sinu esimene juht.
Nagu laps kopeerib vanematelt, nii kopeerib noor inimene juhilt ning võtab palju sellest koostööst endale tulevikku kaasa. Kas juhid ikka mõistavad, kui suur vastutus see on?
Need on kaks küsimust ja põhjust, miks minust on saanud igapäevase juhtimistöö kõrval coach ja juhtimistreener. Soovin, et maailmas oleks rohkem häid juhte.
Millistest juhioskustest on puudus?
Hea juht kasutab igapäevatöös mitut rolli: vahel on coach, kui vaja, siis mentor, vajaduse korral eestvedaja, aga ka lihtsalt inimene. Ta aitab jõuda lähemale unistustele ja eesmärgile, mille oled endale seadnud. Hea juht on võibolla karm, kuid sellega käib alati kaasas heatahtlikkus.
Olen tihti endalt küsinud, kes on süüdi, kui inimene enda töökohal läbi kukub? Ja ise juhina olen jõudnud ikka samasse kohta: kas ma värbasin valesti (tavaliselt ei klapi väärtushinnangud) või ei olnud mul inimese jaoks lihtsalt aega. Muud variandid on haruldased…
Miks? Sest tunded juhivad meid rohkem, kui mõistus. Teen/ei tee-, tahan/ei taha-tunne ühel ja samal ajal on vahel meis kõigis. Kõige olulisem on esmalt otsustada enda seisundi üle ja siis tegutseda.
